Veeühendus: mida boileri ja toru vahel peab olema
Boileril on kaks toruotsa: sinise rõngaga külma vee sisend ja punase rõngaga sooja vee väljund. Mõlemad on enamasti 1/2-tollise välisvindiga. Nende vahele ei piisa paarist voolikust, et asi oleks ohutu.
- Kuulkraan külmavee torul. Selle abil saab boileri sulgeda ilma korteri peakraani keeramata.
- Kaitse- ja tagasilöögiklapp 1/2" või 3/4" vastavalt sisendile. Klapp avaneb 6–8 baari juures ja laseb välja paisuva vee. Klapi ja boileri vahele ei tohi jääda ühtegi kraani.
- Tilkumistoru klapi otsast läbi õhuvahega lehtri sifooni või trappi.
- Dielektrilised muhvid sisendil ja väljundil, et vask- või messingtoru ja terasest paak ei moodustaks galvaanipaari.
- Sooja vee väljund korteri soojavee torustikku.
Kui majas on veesurve üle 5 baari, soovitame külmavee sisendile ka survealandajat. Muidu tilgub kaitseklapp iga kütmise ajal liiga palju ja vesi läheb raisku.
PEX, Alupex, vask või painduvad voolikud
Uusarendustes on soojavee torud enamasti PEX-ist või Alupex-ist ning boilerile on jäetud seinast väljuvad nurgaühendused. Paneelmajade vanemates vannitubades on sageli veel vasest või tsingitud terasest torud. Ühendame boileri kõigi nende külge, aga liitmikud valime torumaterjali järgi.
- Alupex ja PEX — pressliitmikud või kruvitavad liitmikud koos tugihülsiga.
- Vasktoru — kompressioonliitmikud või jootmine; boileri poole alati dielektriline muhv.
- Vana tsingitud toru — enne ühendamist vaatame keerme seisukorra, roostes keere tasub asendada.
- Painduvad voolikud — lubatud lühikesel lõigul ja hea kvaliteediga; odav punutud voolik on üks sagedasemaid leketeallikaid.
Painduv voolik ei sobi otse kaitseklapi ja boileri vahele, kui see on pikk ja voltis. Seal peab ühendus olema kindel ja lühike.
Elektriühendus: kaabel, kaitse ja maandus
Korteri 1,5–2 kW boilerile on tavaline lahendus eraldi liin 3×2,5 mm² kaabliga, 16 A kaitselüliti ja 30 mA rikkevoolukaitse. Kaabli kolmas soon on maandus, mis ühendatakse boileri korpusega. Ilma maanduseta boilerit me tööle ei pane.
Mõni väike boiler tuleb pistikuga ja tootja lubab selle ühendada pistikupessa. Siis kontrollime, et pesa oleks maandatud, ei asuks otse dušši pritsmete tsoonis ja et liinil oleks rikkevoolukaitse. Pikendusjuhtme ega mitmikuga boilerit ühendada ei tohi.
Kui elektrikilbist on vaja tõmmata uus liin või lisada rikkevoolukaitse, teeb seda elektrik ning see on arvel eraldi rida, mille summa lepime kokku enne.
Kui eelmine meister jättis ühendused pooleli
Vahel kutsutakse meid boileri juurde, mille keegi on seinale riputanud, aga kaitseklapp on pandud valetpidi, kraan on klapi ja boileri vahel või tilkumistoru puudub. Selliseid vigu ei maksa jätta, sest esimene ülesurve lõhub klapi või paagi. Võtame valed osad lahti ja paneme ühendused uuesti kokku õiges järjekorras.
Ka pistikuga ühendatud boileril vaatame üle juhtme, pistiku ja pesa. Sulanud plastik või pruunid jäljed pistiku ümber näitavad, et ühendus on ülekoormatud.
Survekatse ja esimene kütmine
Pärast ühendamist täidame paagi aeglaselt, kuni sooja vee kraanist tuleb ühtlane joa ilma õhumullideta. Alles siis lülitame toite sisse. Jääme objektile seni, kuni vesi on hakanud soojenema ja kõik liitmikud on kuivad.
Kui korteris on veemõõtjad, kontrollime, et boileri ühendus jääks külma vee mõõtja järele ning et mõõtjate plommid jääksid terveks.
Hind ja mis tuleb arvele eraldi
Kõik summad on ilma käibemaksuta, lisandub KM 24 %. Väljaspool Tallinna (üle 20 km) lisandub sõidukulu 1 €/km.
Me ei müü boilereid ega varuosi autost. Kraanid, klapid, muhvid ja liitmikud on arvel eraldi; vajadusel lepime kokku poesõidu.
Enne tulekut küsime pilti boilerist ja seinast väljuvatest torudest. Nii teame, milliseid liitmikke kaasa võtta. Saabumisaja lepime kokku telefonis. Vormile vastame tööajal 2 tunni jooksul, kui saame töö vastu võtta.